Ühel päeval 2024 aasta kevadel tegime taas proovi, et õppida teiste kirjutatud laule. Keegi poistest esitas küsimuse, et miks meil ühtegi oma lugu ei ole. Esko ümises ette viisijupi ja teised võtsid sellest kohe kinni. Praeguseks on see lugu tunutud kui “Tühjust Puudutavad Käed”.
TÜHJUST PUUDUTAVAD KÄED
ILMUMISE KUUPÄEV: 21. juuni 2024
“Tühjust Puudutavad Käed” räägib igatsusest kalli inimese järele. Olgu siis selleks armsam või keegi lähedane. Aastaid tagasi proovis Esko ka teise koosseisuga seda laulu salvestada aga sellest ei tulnud tookord midagi välja. Et asjad juhtuma hakkaksid, peavad ikka õiged inimesed kokku saama.
“Tühjust Puudutavad Käed” ilmus pooljuhuslikult. Me ise ei osanud midagi seilest loost oodata. Tundus lihtsalt huvitav midagi luua ja ise teha. Praeguseks on see laul leidnud tee paljude inimeste südametesse. Päris tihti kohtame oma esinemistel inimesi, kes nimetavad seda oma lemmiklooks. Või siis ütlevad, et see laul on neil aidanud üle saada kalli inimese kaotusest.
VIDEO SAAMISLUGU
Ega me ei osanud ka video tegemisest midagi arvata. Aga tundus, et peab ikka tegema. Esko leppis kokku Tõravere Observatooriumiga, et nad lubavad meil oma ruumides video salvestada. Ainus tingimus oli see, et laul ei tohi olla seksist ja usust. Salvestamiseks valisisme välja kõige suurema teleskoobi torni. Tundus äge – veidi hämar ja natukene masendav. Algne plaan oli teha video must-valge.
Päev enne ruume üle vaadates tekkis mõte, et miks mitte ilusa ilma korral ka väljas rõdu peal võtteid teha. Selleks palusime appi Sikimiki fotograafi, kes tuli ja drooni võtted salvestas. Endalegi täiesti ootamatult sai video suuremad mõõtmed. Neid kaadreid on võrreldud StarWars filmidest nähtuga.
Eskol oli juba ammu peas küpsenud üks talve lugu. Laul igatsusest ja kujund sellest, kuidas tuul pühib minema lume peale tehtud jäljed. Algselt oli lugu inglise keelne ballaad, mille Esko klaveri taga kirjutas. Kui küsiti, et millest lual räägib, siis Esko puikels alati vastustest kõrvale. Öeldes ikka, et iga inimene leiab laulust selle, mis teda kõnetab. Tegelikult kirjutas Esko laulu mõeldes oma emale ja isale, kelle mõlemad ta kaotas aastate pikkuse vahega aga ühel ja samal talvisel kuupäeval.
VIDEO SAAMISLUGU
Video salvestuseks oli meil kindel plaan teha kaadreid kamina ees. Seega, otsisime ruume, kus oleks hubane atmosfäär ja saaks kamina põlema panna. Pärast mitmeid eksirännakuid jõudsime hästi laheda kohani nimega Alatskivi Loss. Suurepärane keskond ja hästi sõbralik perenaine. Saime video salvestada päeval, kus loss külalistele suletud ja vaid meie päralt.
Vahel on nii, et ükskõik, mida sa teise inimese heaks teed, ikka on seda vähe. Päeva lõpuks loeb aga vaid see, kes sulle peeglist vastu vaatab. Temega pead alati hästi läbi saama. Sellest laul räägibki. Eskol oli loo esimene osa juba ammu kirjutatud. Siis tule aga Priit Sootla ja ütles, et võiks ikka mingi vimka ka kusagile laulu sisse kirjutada. Mõeldud tehtud. Selline see lugu siis saigi.
VIDEO SAAMISLUGU
Video salvestuseks otsisime valget stuudiot. Leidsime selle Tartust. Stuudio oli värskelt avatud ja meie video salvestamine oli seal üks esimesi muusika videoid. Video salvestamine oli nii lõbus tegevus, et kõike materjali ei saa me isegi avaldada mitte. Puhas rock’n’roll!